SISEKAITSEAKADEEMIA

                            PSЬHHOLOOGIA ХPPETOOL



                                   STRESS
                                 Kursusetцц



                                             Juhendaja:

      T. Ruubel



                                Tallinn  2000
SISUKORD
        SISUKORD  2
        Sissejuhatus   3
1.    Elustress  4
  1.1. Stressi tekkepхhjused 4
   1.1.1.   Tццstress  5
   1.1.2.   Organisatsiooni stressitegurid   5
   1.1.3.   Tццstressi vдltimise meetodid    6
   1.1.4.   Tцц hьved  8
   1.1.5.   Isiklikus elus toimuvad muutused 9
  1.2. Stressipinge    11
2.    Stress ja sugu   13
3.    Vхitlus stressi vastu  16
  3.1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile     16
  3.2. Relaksatsioon   17
  3.3. Rahustav hingamine    18
  3.4. Lihasrelaksatsioon    19
  3.5. Mхtlus     21
  3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta?    22
  3.7. Aroomid stressi vastu 22
  3.8. Muud meetodid lххgastumiseks     23
      KOKKUVХTE  24
        KASUTATUD KIRJANDUS  25

Sissejuhatus

Kдesolevas kursusetццs  pььan  analььsida  stressi,  stressi  tekkepхhjused,
stressi  mхju  inimese  organismile  ja  samuti  uurida,   kuidas   vхidelda
stressiga ning stressi profьlaktika meetodeid.
Stress on tavakeeles  дrritav  nдrvipinge,  mis  pikema  aja  jooksul  mхjub
muserdavalt ja tekitab  kehalisi  vaevusi.  Teaduslikumalt  tхlgendatult  on
stress keha ja meelte vastus organismile esitatud  kхrgendatud  nхudmistele,
valmisolek tekkinud ohu ning  ьlekoormuse  tingimustes  tegutsemiseks.  Sхna
“stress” tдhendab,  tхlkides  inglise  keelest,  “surve,  pinge,  rхhumine”.
Ensьklopeediline sхnastik  annab  jдrgmist  stressi  tхlgendust:  stress  on
organismi  pingeseisund  kaitsereaktsioonina  negatiivsete  mхjurite   vastu
(Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tхlgenduse kanada fьsioloog  Hans
Selje. Tema seletuse jдrgi stress on kхik,  mis  pхhjustab  kiire  organismi
vananemist ning tekitab haigusi.
Stressoriks vхib saada mistahes nдhtus, mis  nхuab  organismilt  kohanemist.
Tььpilised stressorid  on  psььhiline  pinge,  raske  kehaline  pingutus  ja
trauma.      Organismi      kohanemisviisi      stressorile      nimetatakse
stressireaktsiooniks.
Iga  inimese  elus  esineb  stressi,   sest   kхikides   inimese   elu-   ja
tegevusvaldkondades  on  olemas   stressi   impulsid.   Stressisituatsioonid
tekivad nii kodus kui ka  tццl.  Juhtimisteooria  seisukohalt  pakuvad  meie
jaoks  suuremat  huvi  organiseerimise  probleemid,  mis  tekitavad  stressi
tццkohtadel.
Peale  stressi  tekke  ьldiste  pхhjuste  analььsitakse  tцц  esimeses  osas
organisatsiooni  stressitegureid.  Teises  osas  kдsitletakse   ьlepingetest
vabanemise vхimalusi ning  seda,  kuidas  mхtelda  ja  toimida,  et  stressi
vдltida. Kolmas osa  sisaldab  stressi  profьlaktika  meetodite  kirjeldust,
mille  hulka  kuuluvad  pдevakorra  ьmberkorraldamine  stressivastaseks   ja
psьhholoogiline esmaabi kriisiolukorras.



   Elustress


Stress on harilik ja tihti esinev nдhtus. Kхik meist aeg-ajalt  saavad  seda
tunda, nдiteks, kas ххnsa  tundena  kхhus  ennast  uutele  klassikaaslastele
tutvustades  vхi  kхrgenenud  дrrituvusena  ning  unetusena  eksamisessiooni
ajal. Stress on vдltimatu ja selle madal  tase  kahjutu.  Nimelt  liigstress
tekitab  probleemi  indiviidide  ja  organisatsioonide  jaoks.   Stress   on
inimolevuse lahutamatu osa.  Tuleb  хppida  vahet  tegema  lubatava  stressi
taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on vхimatu.
Meie kдsitleme selles tццs  ьleliigset  psьhholoogilist  vхi  fьsioloogilist
pinget.  Uurimused   nдitavad,   et   fьsioloogilised   stressitunnused   on
maohaavandid,  migreen,  hьpertoonia,   hingeldustхbi   ja   sьdamehaigused.
Psьhholoogilised tunnused on  ьlitundlikkus,  дrevus,  depressioon,  isutus,
unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.
Ьleliigne stress lдheb ettevхttele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse  ja
heaolu languse tхttu. Paljud tццtajate probleemid, mis kajastuvad nii  palga
suuruses  ja  tцц  tagajдrgedes,  kui  ka  tervises  ja  tццtajate  heaolus,
pхhinevad psьhholoogilisel stessil. Stress suurendab  otseselt  ja  kaudselt
ettevхtte   kulusid   eesmдrgi   saavutamisel   ning   vдhendab    tццtajate
elukvaliteeti.


1 Stressi tekkepхhjused

Разместил: Гость Прочитано: 5939